Ukuphononongwa kwezaphuli-mthetho nokuzalana kwemixholo yenkangeleko kwincwadi ka L. K. Siwisa "Izimanga zalo mhlaba"
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
- Authors: Melane, Amanda Boniswa
- Date: 2006
- Subjects: Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8471 , http://hdl.handle.net/10948/564 , http://hdl.handle.net/10948/d1011677 , Siwisa, L. K. -- Criticism and interpretation , Siwisa, L. K. Izimanga zalo mhlaba , Xhosa fiction -- History and criticism
- Description: Ubundlobongela buxhaphake okweentwala kubaThembu. Zininzi iindidi zobundlobongela ezithi ziqhubekeke apha ekuhlaleni. Abantu abathi bazibandakanye nobundlobongela, baphembelelwa ziimeko ezithile. Iimeko ezifana nokunqaba kwemisebenzi, izinga elinyukileyo lokusetyenziswa kweziyobisi nendlela athi umntu othile akhule ngayo. Ukuba ubani othile ukhule ngobusela, naye ulandela emkhondweni kanye abe lisela elibalaseleyo. Kwincwadi kaL. K. Siwisa ethi, “Izimanga zalomhlaba” kubhaqeka oku kulandelayo: Umntwana okhule ekhayeni lakhe kuetyenziswa iziyobisi naye wenza njalo akuba mkhulu. Imali eza ngobuqhinga nokuphela kwayo kuba lula. Ungumntu ebomini kufuneka utye ukubila kwebunzi lakho, uyeke ukufuna ukuvuna kodwa ungakhange ulime. Umntu kaloku uvuna loo nto athe wayilima. Apha ebomini zimisele ukwenza ubutyebi nelifa ngeli xesha usadla amazimba ukuze uphumelele. Xa ungumntu zimisele ukwanela, kule ndawo uMdali akubeke kuyo. Akufuneki ube ngumntu onentliziyo ende, unikwe isandla, wena ufune isandla kunye nengalo. Yonke le mikhwa ikukhokelela ekubeni ekugqibeleni wenze ubundlobongela. Ubundlobongela ke abubhatali koko busingisela kwantshabalala. Kula mabalana iyangqineka ngokuthi abonise iziphumo zobundlobongela ezifana nokuphulukana nobomi, ukuphelelwa zizinto zakho obunazo ngenxa yamaqhinga nobusela nokuphelela entolongweni. Kobu bundlobongela kukholisa ukubakho amaxhoba. Ngelishwa uninzi lwawo iba ngamabhinqa nabantwana.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
Satire in J.J. R. Jolobe's literary works : a critique in relation to contemporary South Africa
- Authors: Benayo, Xolela
- Date: 2020
- Subjects: Jolobe, James J. R. , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa poetry -- History and criticism , Humor in literature , Xhosa literature -- Humor , Xhosa language
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/161762 , vital:40667
- Description: J.J.R. Jolobe is regarded as one of the individuals who made a valuable contribution to the development of isiXhosa literature through his works, notably in his poetry (Ilitha, Umyezo; Jolobe 1936). His poetry ranges from abstract subjects to more philosophical matters. This study is aimed at decoding the manner in which he employs satire to conscientise African people of the then horrible situation that they were facing. With that said, poetry will not be the only work that this thesis analyses in the process of evaluating Jolobe’s satire; his essays will also be examined (Amavo; Jolobe 1940). Based on the writings of various authors specialising in the subject, satire has been deemed to be a style of literary writing, one which involves invective satire. For the researcher, that statement will be rebutted, as it will be argued that the mode of satire need not be wholly invective. Jolobe’s light-hearted satire not only showcases the amusing side of his writings, but also indicates the seriousness with which they were intended. Themes covered in Jolobe’s satire have inspired the researcher to evaluate these literary texts in relation to modern contexts, especially when it comes to the relationship between the lines of the author’s experience and the public. With that said, the social role of satire is something that one cannot deny. One could therefore say that there is an urgent need for African satirists to face the existing social and economic reality as authentically as possible. The voice of a satirist should also echo the voice of their society as a whole. Satirical study in post-colonial Africa, in South Africa in particular, is useful due to the idea that the works of the likes of Jolobe may diminish in significance due to neo-colonialism. In fact, this is the point which is considered in this study of Jolobe’s satire. This study also examines stages afforded to the development of satire in Africa, especially in the post-colonial era. The purpose is to identify the effects of satire that are related to socio-political as well as religious factors. These factors are often seen as those that play a vital role is one’s personal morals, and those that are meant to shape the whole community. Jolobe addresses imperialism and the class struggle, which speaks to the society’s loyalties regarding the mobilization toward realizing the dream of being independent. This speaks to the works analysed, revealing protests against oppression and exploitation by imperialists; such works show how inhumane people could be against those who they deem to be beneath their standards. Researchers like Mahlasela (1973), Sirayi (1985), Kwetana (2000) and Khumalo (2015) are amongst those who have made it a point to study Jolobe to ensure that these works are kept alive, along with their significance. Other prospective researchers can follow suite in researching the great Jolobe. In ensuring that the aims of this study come to light, the researcher will be using socialist realism as a way of seeing that the works of Jolobe are realistic in nature. With that said, there will be an exploration of allegoric satire. Satiric allegory will be evaluated with regard to the view that it represents a unique slant on satire, whereby it deems satire to be more than just a supportive method of literary criticism. This allows the researcher to hold the view that satire should not be a restrictive framework when dealing with African literature. Satire as a modern form of criticism can be viewed as having an element of humanism, which would result in the satirist doing all he can to make sure that what is satirized is not isolated from the struggle of the community. It is for the above-mentioned reasons that we see a big challenge in the future development of satiric discourse in African literature.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Benayo, Xolela
- Date: 2020
- Subjects: Jolobe, James J. R. , Xhosa literature -- History and criticism , Xhosa poetry -- History and criticism , Humor in literature , Xhosa literature -- Humor , Xhosa language
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/161762 , vital:40667
- Description: J.J.R. Jolobe is regarded as one of the individuals who made a valuable contribution to the development of isiXhosa literature through his works, notably in his poetry (Ilitha, Umyezo; Jolobe 1936). His poetry ranges from abstract subjects to more philosophical matters. This study is aimed at decoding the manner in which he employs satire to conscientise African people of the then horrible situation that they were facing. With that said, poetry will not be the only work that this thesis analyses in the process of evaluating Jolobe’s satire; his essays will also be examined (Amavo; Jolobe 1940). Based on the writings of various authors specialising in the subject, satire has been deemed to be a style of literary writing, one which involves invective satire. For the researcher, that statement will be rebutted, as it will be argued that the mode of satire need not be wholly invective. Jolobe’s light-hearted satire not only showcases the amusing side of his writings, but also indicates the seriousness with which they were intended. Themes covered in Jolobe’s satire have inspired the researcher to evaluate these literary texts in relation to modern contexts, especially when it comes to the relationship between the lines of the author’s experience and the public. With that said, the social role of satire is something that one cannot deny. One could therefore say that there is an urgent need for African satirists to face the existing social and economic reality as authentically as possible. The voice of a satirist should also echo the voice of their society as a whole. Satirical study in post-colonial Africa, in South Africa in particular, is useful due to the idea that the works of the likes of Jolobe may diminish in significance due to neo-colonialism. In fact, this is the point which is considered in this study of Jolobe’s satire. This study also examines stages afforded to the development of satire in Africa, especially in the post-colonial era. The purpose is to identify the effects of satire that are related to socio-political as well as religious factors. These factors are often seen as those that play a vital role is one’s personal morals, and those that are meant to shape the whole community. Jolobe addresses imperialism and the class struggle, which speaks to the society’s loyalties regarding the mobilization toward realizing the dream of being independent. This speaks to the works analysed, revealing protests against oppression and exploitation by imperialists; such works show how inhumane people could be against those who they deem to be beneath their standards. Researchers like Mahlasela (1973), Sirayi (1985), Kwetana (2000) and Khumalo (2015) are amongst those who have made it a point to study Jolobe to ensure that these works are kept alive, along with their significance. Other prospective researchers can follow suite in researching the great Jolobe. In ensuring that the aims of this study come to light, the researcher will be using socialist realism as a way of seeing that the works of Jolobe are realistic in nature. With that said, there will be an exploration of allegoric satire. Satiric allegory will be evaluated with regard to the view that it represents a unique slant on satire, whereby it deems satire to be more than just a supportive method of literary criticism. This allows the researcher to hold the view that satire should not be a restrictive framework when dealing with African literature. Satire as a modern form of criticism can be viewed as having an element of humanism, which would result in the satirist doing all he can to make sure that what is satirized is not isolated from the struggle of the community. It is for the above-mentioned reasons that we see a big challenge in the future development of satiric discourse in African literature.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Igalelo loncwadi lwandulo ku-Ithemba liyaphilisa ka-W.K. Tamsanqa no-Ingqumbo yeminyanya ka- A. C. Jordan
- Authors: Ganto, Diniwe Joyce
- Date: 2013
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA (African Languages)
- Identifier: vital:11150 , http://hdl.handle.net/10353/d1013014
- Description: Olu phando luqwalasela nzulu igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla uncwadi. Kubalulekile ukuba kwenziwe oku kuba ugxudululu lwabahlalutyi boncwadi lwesiXhosa bakholisa ukukhumathela ekukhangeleni ifuthe loncwadi lwaseNtshona kuncwadi lwesiXhosa, babe bona abahlalutyi abagrombonca igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla (kwisiXhosa) benqongophele. Nemingqandandana ekhoyo yophando oselwenziwe kuncwadi lwesiXhosa ikholisa ukukhangela ifuthe, lona uphando olungegalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla lunqongophele. Iincwadi endiphengulula zona kulo msebenzi yile kaJordan (Ingqumbo Yeminyanya), nekaTamsanqa (Ithemba Liyaphilisa). Indlela endiwuhlahlube ngayo lo msebenzi wophengululo ingolu hlobo: Isahluko sokuqala yimbulambethe edandalazisa iindlela-ndlela endiza kuchankcatha ngazo ukugrombonca eli galelo loncwadi lwandulo kolwanamhla. Isahluko sesibini siza kugrombonca imigqaliselo ekwakuchancathwa kuyo endulo xa kuyilwa amabalana omthonyama. Ndibuye ndifunxe ulwazi olunzulu ngala mabali andulo. Isahluko sesithathu siza kukhukhuza sikhangele ezi ncwadi zimbini Ingqumbo Yeminyanya ne Ithemba Liyaphilisa ukuba ezi zithako nala mabali andulo asetyenziswe njani na kuzo. Isahluko sesine siza kutwabulula indlela abazinonga ngayo ezi zithako nala mabali andulo kwezi ncwadi zabo ooJordan noTamsanqa. Kwakhona ndiphinde ndikhangele ukuba ezi zithako zinagalelo lini na kwizigidimi ezingundoqo eziphuhliswa kwezi ncwadi. Isahluko sesihlanu sisishokobezo somsebenzi wezahluko zonke endizenzileyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
- Authors: Ganto, Diniwe Joyce
- Date: 2013
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA (African Languages)
- Identifier: vital:11150 , http://hdl.handle.net/10353/d1013014
- Description: Olu phando luqwalasela nzulu igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla uncwadi. Kubalulekile ukuba kwenziwe oku kuba ugxudululu lwabahlalutyi boncwadi lwesiXhosa bakholisa ukukhumathela ekukhangeleni ifuthe loncwadi lwaseNtshona kuncwadi lwesiXhosa, babe bona abahlalutyi abagrombonca igalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla (kwisiXhosa) benqongophele. Nemingqandandana ekhoyo yophando oselwenziwe kuncwadi lwesiXhosa ikholisa ukukhangela ifuthe, lona uphando olungegalelo loncwadi lwandulo kolwanamhla lunqongophele. Iincwadi endiphengulula zona kulo msebenzi yile kaJordan (Ingqumbo Yeminyanya), nekaTamsanqa (Ithemba Liyaphilisa). Indlela endiwuhlahlube ngayo lo msebenzi wophengululo ingolu hlobo: Isahluko sokuqala yimbulambethe edandalazisa iindlela-ndlela endiza kuchankcatha ngazo ukugrombonca eli galelo loncwadi lwandulo kolwanamhla. Isahluko sesibini siza kugrombonca imigqaliselo ekwakuchancathwa kuyo endulo xa kuyilwa amabalana omthonyama. Ndibuye ndifunxe ulwazi olunzulu ngala mabali andulo. Isahluko sesithathu siza kukhukhuza sikhangele ezi ncwadi zimbini Ingqumbo Yeminyanya ne Ithemba Liyaphilisa ukuba ezi zithako nala mabali andulo asetyenziswe njani na kuzo. Isahluko sesine siza kutwabulula indlela abazinonga ngayo ezi zithako nala mabali andulo kwezi ncwadi zabo ooJordan noTamsanqa. Kwakhona ndiphinde ndikhangele ukuba ezi zithako zinagalelo lini na kwizigidimi ezingundoqo eziphuhliswa kwezi ncwadi. Isahluko sesihlanu sisishokobezo somsebenzi wezahluko zonke endizenzileyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2013
Transcription, edition, translation and critical analysis of biographical poems contributed by S E K Mqhayi to early IsiXhosa newspapers
- Authors: Mazwi, Ntombomzi R
- Date: 2017
- Subjects: Mqhayi, S E K -- Criticism and interpretation , Mqhayi, S E K -- Translations , Xhosa language -- Transcription , Xhosa poetry -- History and criticism , Xhosa poetry -- Translations
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/18570 , vital:22356
- Description: During the nineteenth century secular creative literature produced by missionaries and publishers was designed for the educational market and for school children and there was nothing for adults. Works of isiXhosa literature was controlled in content and freely edited by the missionaries to satisfy the demands of educational syllabuses. As a result, students at universities, scholars of literature and academics in higher education are lacking primary documents on this literature and therefore are forced to study the limited and unavailable literature books. This thesis concentrates on the work of a particular isiXhosa writer, namely that of S.E.K. Mqhayi. The earlier writers like S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo and others made their mark in South African literature and culture. Their works were published in journals and newspapers in isiXhosa by the missionaries. This means isiXhosa literature can be found in abundance in the earlier newspapers. What needs to be addressed is how the South African community and literature scholars mentioned above could have access to that work. Mqhayi is well known as the father of the isiXhosa language because of his substantial literary and linguistic contribution to the development of the language. As already mentioned he made his contribution through written work which was published in various newspapers of his time and unfortunately most people are unable to access this material, hence the focus of this thesis. The vast majority of his journalism remains as yet uncollected. However, scholars like Opland (1983) and Saule (1989) made some effort to bring this information to the public through their extensive research. S.E.K. Mqhayi’s popular poems have been published and analyzed over the last century and more recently (Qangule 1979; Kuse 1979; Opland 1983; Saule 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel 1993 and Opland 2009). However, in terms of quantity and value, these are negligible compared to what Mqhayi has published. There are still numerous of Mqhayi’s poems that would add value to the study and history of isiXhosa literature. The main aim of this research is to carry on from where these scholars left off and to bring to the fore the legacy Mqhayi left to the South African people. Hence, thirty (30) poems on people by S.E.K. Mqhayi have been transcribed from the old newspapers, re- typed, translated into English and analysed. These poems are largely published in newspapers but have never been subsequently republished, and hence they are almost completely unknown. The thirty (30) poems have been selected with the assistance of Professor Jeff Opland, a retired Professor from the University of London’s School of Oriental and African Studies (SOAS). The poems are from his Opland Collection of Xhosa Literature housed in Godalming, United Kingdom. They are presented in the manner in which they appeared originally, that is, in terms of isiXhosa orthography during the times of Mqhayi’s writing (Diplomatic Presentation). The data is analysed and discussed in relation to how Mqhayi’s biographical poems can give insight not only to Mqhayi’s subjects of praise, but into how he uses historical, political and sociocultural contexts in the praises of his subjects, meaning that the discussion revolves around the practice of the Historical-Biographical Criticism. The poems are translated into English to allow for this literature not only to be disseminated among isiXhosa speakers, but also to speakers of other languages who understand English. The translation method chosen is the one believed to produce the originality of the source text and sameness of meaning in the target text which is regarded as equivalence. This thesis therefore is an investigation into 30 poems selected from biographical poems written by S.E.K. Mqhayi in newspapers during the period 1899-1944. In essence this thesis presents an in-depth analysis of Mqhayi’s poems against the backdrop of oral literary theory as expounded by theorists who have grappled with the orality-literacy debate, a debate which directly informs Mqhayi’s poetry as he was the first oral poet to transition between orality and literacy. , Uncwadi oluveliswe kwishumi elinesithoba lamakhulu eminyaka ziimishinari nabapapashi lwalwenzelwe izifundiswa kunye nabantwana besikolo kwaye akukho msebenzi mninzi ofumanekayo owawenzelwe abantu basekuhlaleni. Umsebenzi omninzi wokubhaliweyo kuncwadi lwesiXhosa wawulawulwa, uhlelwa kwaye ulungiselelwa uqingqo lwezifundo. Oko ke kuye kwabangela ukuba abafundi abakumaziko emfundo ephakamileyo, iimfundi zoncwadi kunye nabahlohli zingabinawo amaxwebhu okwenene oncwadi lwesiXhosa, kwaye loo nto yenza ukuba kufundwe kwaye kwenziwe uphando ngeencwadi ezimbalwa. Olu phando ke ngoko luza kuqwalasela lugxininise kumsebenzi wombhali wesiXhosa onguS.E.K. Mqhayi. Ababhali bangaphambili abafana noo-S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo nabanye bashiya ifuthe elikhulu kuncwadi nenkcubeko yoMzantsi Afrika. Imisebenzi yabo yayipapashwe ziimishinari ngesiXhosa kuluhlu lwemibhalo namaphephandaba. Oko ke kuthetha ukuthi le misebenzi yesiXhosa iyafumaneka kumaphepha-ndaba angaphambili. Okufuneka kulungisiwe yindlela abemi boMzantsi Afrika kunye nezi mfundi zoncwadi zikhankanywe ngentla zingathi ziwufumane lo msebenzi waba babhali bangaphambili. UMqhayi waziwa ngokuba yinkcuba- buchopho yolwimi lwesiXhosa kwaye udlale indima enkulu kakhulu ekuphuhliseni ulwimi lwesiXhosa. Njengokuba sele ikhankanyiwe ngentla, umsebenzi wakhe upapashwe kumaphephandaba awohlukeneyo wela xesha wayesaphila kwaye kungelishwa ke ukuba abantu abaninzi abakwazi ukuwufumana loo msebenzi. Eminye yemisebenzi yakhe emininzi ke kodwa ayiqokelelwanga. Iingcali ezifana noo-Opland (1983) noSaule (1989) zaye zenza uphando olukhulu zizama ukuzisa olu lwazi eluntwini, kodwa oko akwanelanga. Kwiminyaka edlulileyo imibongo edumileyo ka-S.E.K. Mqhayi sele yapapashwa (Qangule, 1979; Kuse, 1979; Opland, 1983 & 2009; Saule, 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel, 1993). Nangona kunjalo ke isekhona eminye imibongo kaMqhayi engekaveli nenokuthi ibe nenxaxheba kakhulu ekufundeni nasekufundiseni uncwadi lwesiXhosa. Olu phando ke kukuqhubeka apho aba babhali bakhankanyiweyo bayeke khona ukuzisa phambili umsebenzi nelifa elashiywa nguMqhayi kubemi baseMzantsi Afrika. Kungoko ke imibongo engabantu engama-30 kaMqhayi iza kuthi ikhutshelwe isuka kumaphephandaba akudala, iguqulelwe esiNgesini ze ihlahlelwe. Uninzi lwale mibongo ipapashwe kumaphephandaba akudala kwaye zange iphinde ipapashwe kwenye indawo, kungoko ke ingaziwa kakhulu. Ukukhethwa kwale mibongo ingama-30 kuncediswe nguNjingalwazi uJeff Opland, uNjingalwazi odla umhlala-phantsi weYunivesithi yase-London kwiSikolo seZifundo ngezaseAfrika naseMpumalanga (SOAS). Le mibongo isuka kuluhlu lwakhe athe waluqokelela nolubizwa ngokuba yi-Opland Collection of Xhosa Literature oluse- Godalming, e-United Kingdom. Indlela le mibongo eza kuthi ibhalwe ngayo yileyo uMqhayi wayeyibhale ngayo ngexesha lakhe. Le mibongo ihleliwe kwaye oko kubhaliweyo malunga nayo kuquka indlela apho imibongo kaMqhayi ngobomi babantu kuthi kubonise indlela abonga nabonisa ngayo izinto zoPolitiko, zakudala nezasekuhlaleni ezazisenzeka ngela xesha. Indlela ethi konke oku kuthi kuvele kule mibongo kaMqhayi kwaye kuya kuthi kuvezwe kolu phando. Ukuguqulelwa kwale mibongo esiNgesini kuya kuthi kuncede ukuba nabo bangasithethiyo isiXhosa bakwazi ukufumana le mibongo. Indlela esetyenzisiweyo yoguqulo-lwimi yale mibongo yileyo ivumela ukuba umbhalo uguqulelwe ngokufanayo nombhalo-ntsusa kwaye intsingiselo kumbhalo ekuguqulelwa kuwo ingatshintshi. Lo misebenzi ke ngoko uluphando lwemibongo engabantu ekhethiweyo engama30 ebhalwe nguSEK Mqhayi kumaphephandaba kwimiminyaka u1899 - 1944. Umongo wolu phando kukwenza uhlalutyo - nzulu lwemibongo kaMqhayi eyaleka kuphando - lwazi osele lwenziwe njengoko lucaciswa ziingcali ezithe zazamana nengxoxo yoncwadi lomlomo, ngxoxo leyo ethe yachaphazela ngokumandla umongo wezibongo zikaMqhayi njengembongi yokuqala ukuwela ukusuka kuncwadi lomlomo ukuya kuncwadi olubhaliweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
- Authors: Mazwi, Ntombomzi R
- Date: 2017
- Subjects: Mqhayi, S E K -- Criticism and interpretation , Mqhayi, S E K -- Translations , Xhosa language -- Transcription , Xhosa poetry -- History and criticism , Xhosa poetry -- Translations
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/18570 , vital:22356
- Description: During the nineteenth century secular creative literature produced by missionaries and publishers was designed for the educational market and for school children and there was nothing for adults. Works of isiXhosa literature was controlled in content and freely edited by the missionaries to satisfy the demands of educational syllabuses. As a result, students at universities, scholars of literature and academics in higher education are lacking primary documents on this literature and therefore are forced to study the limited and unavailable literature books. This thesis concentrates on the work of a particular isiXhosa writer, namely that of S.E.K. Mqhayi. The earlier writers like S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo and others made their mark in South African literature and culture. Their works were published in journals and newspapers in isiXhosa by the missionaries. This means isiXhosa literature can be found in abundance in the earlier newspapers. What needs to be addressed is how the South African community and literature scholars mentioned above could have access to that work. Mqhayi is well known as the father of the isiXhosa language because of his substantial literary and linguistic contribution to the development of the language. As already mentioned he made his contribution through written work which was published in various newspapers of his time and unfortunately most people are unable to access this material, hence the focus of this thesis. The vast majority of his journalism remains as yet uncollected. However, scholars like Opland (1983) and Saule (1989) made some effort to bring this information to the public through their extensive research. S.E.K. Mqhayi’s popular poems have been published and analyzed over the last century and more recently (Qangule 1979; Kuse 1979; Opland 1983; Saule 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel 1993 and Opland 2009). However, in terms of quantity and value, these are negligible compared to what Mqhayi has published. There are still numerous of Mqhayi’s poems that would add value to the study and history of isiXhosa literature. The main aim of this research is to carry on from where these scholars left off and to bring to the fore the legacy Mqhayi left to the South African people. Hence, thirty (30) poems on people by S.E.K. Mqhayi have been transcribed from the old newspapers, re- typed, translated into English and analysed. These poems are largely published in newspapers but have never been subsequently republished, and hence they are almost completely unknown. The thirty (30) poems have been selected with the assistance of Professor Jeff Opland, a retired Professor from the University of London’s School of Oriental and African Studies (SOAS). The poems are from his Opland Collection of Xhosa Literature housed in Godalming, United Kingdom. They are presented in the manner in which they appeared originally, that is, in terms of isiXhosa orthography during the times of Mqhayi’s writing (Diplomatic Presentation). The data is analysed and discussed in relation to how Mqhayi’s biographical poems can give insight not only to Mqhayi’s subjects of praise, but into how he uses historical, political and sociocultural contexts in the praises of his subjects, meaning that the discussion revolves around the practice of the Historical-Biographical Criticism. The poems are translated into English to allow for this literature not only to be disseminated among isiXhosa speakers, but also to speakers of other languages who understand English. The translation method chosen is the one believed to produce the originality of the source text and sameness of meaning in the target text which is regarded as equivalence. This thesis therefore is an investigation into 30 poems selected from biographical poems written by S.E.K. Mqhayi in newspapers during the period 1899-1944. In essence this thesis presents an in-depth analysis of Mqhayi’s poems against the backdrop of oral literary theory as expounded by theorists who have grappled with the orality-literacy debate, a debate which directly informs Mqhayi’s poetry as he was the first oral poet to transition between orality and literacy. , Uncwadi oluveliswe kwishumi elinesithoba lamakhulu eminyaka ziimishinari nabapapashi lwalwenzelwe izifundiswa kunye nabantwana besikolo kwaye akukho msebenzi mninzi ofumanekayo owawenzelwe abantu basekuhlaleni. Umsebenzi omninzi wokubhaliweyo kuncwadi lwesiXhosa wawulawulwa, uhlelwa kwaye ulungiselelwa uqingqo lwezifundo. Oko ke kuye kwabangela ukuba abafundi abakumaziko emfundo ephakamileyo, iimfundi zoncwadi kunye nabahlohli zingabinawo amaxwebhu okwenene oncwadi lwesiXhosa, kwaye loo nto yenza ukuba kufundwe kwaye kwenziwe uphando ngeencwadi ezimbalwa. Olu phando ke ngoko luza kuqwalasela lugxininise kumsebenzi wombhali wesiXhosa onguS.E.K. Mqhayi. Ababhali bangaphambili abafana noo-S.E.K. Mqhayi, J.J.R. Jolobe, G.B. Sinxo nabanye bashiya ifuthe elikhulu kuncwadi nenkcubeko yoMzantsi Afrika. Imisebenzi yabo yayipapashwe ziimishinari ngesiXhosa kuluhlu lwemibhalo namaphephandaba. Oko ke kuthetha ukuthi le misebenzi yesiXhosa iyafumaneka kumaphepha-ndaba angaphambili. Okufuneka kulungisiwe yindlela abemi boMzantsi Afrika kunye nezi mfundi zoncwadi zikhankanywe ngentla zingathi ziwufumane lo msebenzi waba babhali bangaphambili. UMqhayi waziwa ngokuba yinkcuba- buchopho yolwimi lwesiXhosa kwaye udlale indima enkulu kakhulu ekuphuhliseni ulwimi lwesiXhosa. Njengokuba sele ikhankanyiwe ngentla, umsebenzi wakhe upapashwe kumaphephandaba awohlukeneyo wela xesha wayesaphila kwaye kungelishwa ke ukuba abantu abaninzi abakwazi ukuwufumana loo msebenzi. Eminye yemisebenzi yakhe emininzi ke kodwa ayiqokelelwanga. Iingcali ezifana noo-Opland (1983) noSaule (1989) zaye zenza uphando olukhulu zizama ukuzisa olu lwazi eluntwini, kodwa oko akwanelanga. Kwiminyaka edlulileyo imibongo edumileyo ka-S.E.K. Mqhayi sele yapapashwa (Qangule, 1979; Kuse, 1979; Opland, 1983 & 2009; Saule, 1989 & 1996; Ntuli & Swanepoel, 1993). Nangona kunjalo ke isekhona eminye imibongo kaMqhayi engekaveli nenokuthi ibe nenxaxheba kakhulu ekufundeni nasekufundiseni uncwadi lwesiXhosa. Olu phando ke kukuqhubeka apho aba babhali bakhankanyiweyo bayeke khona ukuzisa phambili umsebenzi nelifa elashiywa nguMqhayi kubemi baseMzantsi Afrika. Kungoko ke imibongo engabantu engama-30 kaMqhayi iza kuthi ikhutshelwe isuka kumaphephandaba akudala, iguqulelwe esiNgesini ze ihlahlelwe. Uninzi lwale mibongo ipapashwe kumaphephandaba akudala kwaye zange iphinde ipapashwe kwenye indawo, kungoko ke ingaziwa kakhulu. Ukukhethwa kwale mibongo ingama-30 kuncediswe nguNjingalwazi uJeff Opland, uNjingalwazi odla umhlala-phantsi weYunivesithi yase-London kwiSikolo seZifundo ngezaseAfrika naseMpumalanga (SOAS). Le mibongo isuka kuluhlu lwakhe athe waluqokelela nolubizwa ngokuba yi-Opland Collection of Xhosa Literature oluse- Godalming, e-United Kingdom. Indlela le mibongo eza kuthi ibhalwe ngayo yileyo uMqhayi wayeyibhale ngayo ngexesha lakhe. Le mibongo ihleliwe kwaye oko kubhaliweyo malunga nayo kuquka indlela apho imibongo kaMqhayi ngobomi babantu kuthi kubonise indlela abonga nabonisa ngayo izinto zoPolitiko, zakudala nezasekuhlaleni ezazisenzeka ngela xesha. Indlela ethi konke oku kuthi kuvele kule mibongo kaMqhayi kwaye kuya kuthi kuvezwe kolu phando. Ukuguqulelwa kwale mibongo esiNgesini kuya kuthi kuncede ukuba nabo bangasithethiyo isiXhosa bakwazi ukufumana le mibongo. Indlela esetyenzisiweyo yoguqulo-lwimi yale mibongo yileyo ivumela ukuba umbhalo uguqulelwe ngokufanayo nombhalo-ntsusa kwaye intsingiselo kumbhalo ekuguqulelwa kuwo ingatshintshi. Lo misebenzi ke ngoko uluphando lwemibongo engabantu ekhethiweyo engama30 ebhalwe nguSEK Mqhayi kumaphephandaba kwimiminyaka u1899 - 1944. Umongo wolu phando kukwenza uhlalutyo - nzulu lwemibongo kaMqhayi eyaleka kuphando - lwazi osele lwenziwe njengoko lucaciswa ziingcali ezithe zazamana nengxoxo yoncwadi lomlomo, ngxoxo leyo ethe yachaphazela ngokumandla umongo wezibongo zikaMqhayi njengembongi yokuqala ukuwela ukusuka kuncwadi lomlomo ukuya kuncwadi olubhaliweyo.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
Ukuzotywa kwabalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa
- Authors: Kondowe, Zandile Ziyanda
- Date: 2006
- Subjects: Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8473 , http://hdl.handle.net/10948/536 , Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Description: Olu phando lugqale kubalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa. Kwisahluko sokuqala ngumkhombandlela wolu phando, intshayelelo, injongo yophando, ubume besifundo namagqabantshintshi ngentyila bomi zababhali endicaphule kwiincwadi zabo namagama angundoqo. Kwezinye izahluko ingcingane ezahlukeneyo nalapho endingabalula ekaFreud isayikho-analisisi ndinaba ngokubanzi kumabakala awabekileyo afana nokuzalwa, isini, odiphasi khompleksi nephupha nenxaxheba yakhe ekugubhululeni okuyimfihlakalo ngokuthi aphande ubomi bomntu obadlulayo ukuze kubenokunyangwa impixano ekuye ngaphakathi. Enye ingcingane esetyenzisiweyo yile ingokuzibulala nalapho kuphononongwa ukuba ngobani abazibulalayo, abaqinisekileyo ngokufa kwabo, ukuzibulala ngesivumelwano nembalelwano abazishiyayo xa umntu ezibulala. Kwezinye izahluko ndiyibeka icace intsusa neziphumo zokuzibulala kwamaxhoba, ndayiphicotha nendlela ekuxhatshazwe ngayo amalungelo abalinganiswa ngabazali babo kuba benyanzela le mitshato yebhaxa ngenjongo yokuzuza ikhazi ngentombi zabo, nayo imixholo enxulumene nolu phando ndiyicaphule imixholo efana neyothando noqhankqalazo nomxholo wokutshatiswa kwabantwana ngebhaxa. Isahluko sesihlanu ngumqukumbelo jikelele nophononongo ngolu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
- Authors: Kondowe, Zandile Ziyanda
- Date: 2006
- Subjects: Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8473 , http://hdl.handle.net/10948/536 , Acting -- Psychological aspects , Xhosa drama (Tragedy) -- History and criticism , Suicide in literature , Actors -- Psychology , Xhosa drama
- Description: Olu phando lugqale kubalinganiswa abafunzele ukuzibulala kwimidlalo ekhethiweyo yesiXhosa. Kwisahluko sokuqala ngumkhombandlela wolu phando, intshayelelo, injongo yophando, ubume besifundo namagqabantshintshi ngentyila bomi zababhali endicaphule kwiincwadi zabo namagama angundoqo. Kwezinye izahluko ingcingane ezahlukeneyo nalapho endingabalula ekaFreud isayikho-analisisi ndinaba ngokubanzi kumabakala awabekileyo afana nokuzalwa, isini, odiphasi khompleksi nephupha nenxaxheba yakhe ekugubhululeni okuyimfihlakalo ngokuthi aphande ubomi bomntu obadlulayo ukuze kubenokunyangwa impixano ekuye ngaphakathi. Enye ingcingane esetyenzisiweyo yile ingokuzibulala nalapho kuphononongwa ukuba ngobani abazibulalayo, abaqinisekileyo ngokufa kwabo, ukuzibulala ngesivumelwano nembalelwano abazishiyayo xa umntu ezibulala. Kwezinye izahluko ndiyibeka icace intsusa neziphumo zokuzibulala kwamaxhoba, ndayiphicotha nendlela ekuxhatshazwe ngayo amalungelo abalinganiswa ngabazali babo kuba benyanzela le mitshato yebhaxa ngenjongo yokuzuza ikhazi ngentombi zabo, nayo imixholo enxulumene nolu phando ndiyicaphule imixholo efana neyothando noqhankqalazo nomxholo wokutshatiswa kwabantwana ngebhaxa. Isahluko sesihlanu ngumqukumbelo jikelele nophononongo ngolu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2006
Back to nowhere
- Authors: Fundakubi, Zukile Anthony
- Date: 2017
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , South African fiction (English) 21st century , Short stories, South African (English) 21st century , Xhosa fiction 21st century , Short stories, Xhosa 21st century , Detective and mystery stories 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/5071 , vital:20763
- Description: My writing contains elements of hard-boiled detective fiction and crime writing. My stories, written in isiXhosa and English and a mixture of both, transplant these genres into a South African township setting where gang violence dominates and life is cheap. They are driven by uniquely South African characters, brutal crime scenes and fear-inspiring suspense, but none the less still full of humour. I want my work to entertain the reader while also looking realistically and critically at the problem of crime in our townships. I draw on influences of African and Latin American writers to create South African crime fiction in a realistic urban setting, with dynamic characters and sharp dialogue. , Le ngqokelela yamabali iqulathe amabali angobomi babantu abasezilokishini nabo bahlala ezilalini. Nangona umfundi angahle awafumanisa ehlekisa amanye elusizi, injongo yombhali asikukuhlekisa nakunyanzelisa imfundiso koko ikuzoba ubomi bababantu, bephila kwezi ndawo neengxaki abajongene nazo. Imeko yaba bantu kumakhaya ngamakhaya yiyo ebangele ukuba umbhali abelane nomfundi ngokuqhubekayo ebomini. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa
- Full Text:
- Date Issued: 2017
- Authors: Fundakubi, Zukile Anthony
- Date: 2017
- Subjects: Creative writing (Higher education) South Africa , South African fiction (English) 21st century , Short stories, South African (English) 21st century , Xhosa fiction 21st century , Short stories, Xhosa 21st century , Detective and mystery stories 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/5071 , vital:20763
- Description: My writing contains elements of hard-boiled detective fiction and crime writing. My stories, written in isiXhosa and English and a mixture of both, transplant these genres into a South African township setting where gang violence dominates and life is cheap. They are driven by uniquely South African characters, brutal crime scenes and fear-inspiring suspense, but none the less still full of humour. I want my work to entertain the reader while also looking realistically and critically at the problem of crime in our townships. I draw on influences of African and Latin American writers to create South African crime fiction in a realistic urban setting, with dynamic characters and sharp dialogue. , Le ngqokelela yamabali iqulathe amabali angobomi babantu abasezilokishini nabo bahlala ezilalini. Nangona umfundi angahle awafumanisa ehlekisa amanye elusizi, injongo yombhali asikukuhlekisa nakunyanzelisa imfundiso koko ikuzoba ubomi bababantu, bephila kwezi ndawo neengxaki abajongene nazo. Imeko yaba bantu kumakhaya ngamakhaya yiyo ebangele ukuba umbhali abelane nomfundi ngokuqhubekayo ebomini. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa
- Full Text:
- Date Issued: 2017
Shoutfighting and other fiction
- Authors: Rasmenike, Nonqubela Evelyn
- Date: 2020
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/144500 , vital:38351
- Description: This document consists of three parts: Part A: English Half Thesis (Creative Work) ; Part B: IsiXhosa Half Thesis (Creative Work) ; Part C: Portfolio.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Rasmenike, Nonqubela Evelyn
- Date: 2020
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/144500 , vital:38351
- Description: This document consists of three parts: Part A: English Half Thesis (Creative Work) ; Part B: IsiXhosa Half Thesis (Creative Work) ; Part C: Portfolio.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
Uphononongo nzulu lwamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa: "Ityala lamawele no "Ukuba ndandazile"
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
- Authors: Diko, Mlamli
- Date: 2020
- Subjects: Xhosa (African people) , Mqhayi, S E K -- Ityala lamawele , Tamsanqa, Witness K -- Ukuba ndandazile , Xhosa (African people) -- Social life and customs , Authors, South African -- 19th century -- Criticism and interpretation , Xhosa (African people) -- Rites and ceremonies , Mqhayi, S E K -- Critisicism and interpretation , Tamsanqa, Witness, K -- Criticism and interpretation , Xhosa literature -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/145232 , vital:38420
- Description: Olu phando lujolise ekubhentsiseni nasekuphononongeni nzulu indima yamasiko nezithethe kwiincwadi ezichongiweyo zesiXhosa ezizezi, “Ityala Lamawele” (1914) ibhalwe nguSamuel Edward Krune Mqhayi kunye no “Ukuba Ndandazile” (1967) ibhalwe nguWitness Kholekile Tamsanqa. Amasiko nezithethe aya kuthi aphononongwe ngala: ukulobola, ingqithi nesithembu. Kwakhona, la masiko nezi zithethe ziya kuthi ziphicothwe kugudlwa kwizinto zesiNtu ezinobuzaza eziqhushekwe zaze zancathama phantsi kwawo. Umzekelo, phantsi kwesiko lokulobola kukho izithethe ezithiwe qhushe phantsi kwalo ezifana nokuhota, ukuyalwa komtshakazi nezinye. Zonke ezi zinto ziya kuthi zivelelwe. La masiko nezi zithethe zichongwe kuba kukholeleka into ethi zitshatshele ngokwendima eziyidlalayo kwezi ncwadi zimbini. Ukubalasela kwawo la masiko nezithethe akwaneli ekubeni indima yawo ityhilwe kwezi ncwadi kuphela, koko indima yawo ithi ityhile banzi ngentlalo kaXhosa. Lilonke, aba babhali babini ababhali ngezinto ezingaziwayo okanye ezibuntsomirha, koko babhala ngemiba echaphazela amaXhosa ngqo. Umphandi uya kuthi aqhaqhe iindlela la masiko nezithethe aqhutywa ngazo, iinjongo zokwenziwa kwawo kwakunye neziphumo xa ethe la masiko enziwa okanye angenziwa ngokusesikweni. Konke oku kuya kuthi kwenziwe egameni lobuXhosa bemveli. Umphandi uya kukwenza oku ngeenjongo zokuphicotha nzulu intsingiselo ngokwamasiko nezithethe zamaXhosa ezama ukutyhila obona bunyani bufihlakeleyo bamasiko nezithethe kunye nokuzalana kwawo nentlalo yamaXhosa. Ngaphezulu, kukutyhila into ethi kwaXhosa amasiko nezithethe ziintsika zokuphila, ngako oko ananto ithile ayithethayo kuthi thina maXhosa ungaphiki nje kuba ezakwaLizwi zidungadungile ngendlela yazo kumzi kaPhalo ze zasahlukanisa nezinto zoobawo bethu. Kunamhlanje nje azinqabanga iintetho ezithi ukunqula iminyanya nezinyanya bubuhedeni, ukuxhela ibhokhwe kuyongxengxezwa bubudimoni. Kule ngxoxo, kuya kujongwa isakhono nobuchule bababhali abathe babusebenzisa njengesixhobo sokukhusela inkcubeko yamaXhosa eyathi yabhunyulwa ngamaNgesi yasala nje ibhityile, yiyo ke ngoku le esele igululwa okwamathumbu ngurhulumente wenkululeko. Lilonke, kwa kolu phando kunconywa ababhali abaziingcungela ekubeni basebenzise ulwazi lwabo lolwimi ekukhuseleni inkcubeko yamaXhosa athi xa ahlomla ngayo uMkonto (2005: v) athi: The study of the survival of cultural traditional customs in isiXhosa literature is an overdue task facing literary critics. Le ngcali ingentla apha ihlaba ikhwelo kubaphandi besiXhosa ukuba banyathelele phezulu bephanda bebhentsisa ubunyani bamasiko nezithethe kuncwadi lwesiXhosa. Olu phando, ngaphezu kwazo zonke izizathu, lusabela elo khwelo. Kwelinye icala, uthi uSaule (1996) xa ethetha ngoMqhayi, nangona uMqhayi lo wayenobuhlobo nabefundisi bezakwaLizwi nokhanyo kodwa akazange ayivumele ingqondo nentliziyo yakhe ithwetyulwe ziinkolo neenkcubeko zasemzini. Ukutsho ngokwakhe oku uSaule (1996: 20) xa ahambisa enjenje: Although Mqhayi was obviously a brain child of the missionaries, he did not, unlike many writers at that time, allow their influence to engulf his thoughts. He uses a Bible as a technique rather than as an instrument that guides him towards predestined objectives. Le ngcinga kaSaule ingentla igxininisiwe kwilixa elingaphambili nguDikeni (1992: 12) xa wayesithi: It is clear that Mqhayi as one of the early writers could not address the political situation of the South Africa directly in his novel. He had to use an extended metaphor to avoid the strict laws of censorship. This he did by using a Biblical story and adapting it to his culture. Ngokwezi ngcali zimbini, kuyaqapheleka ukuba nangona uMqhayi lo ifuthe laseNtshona lazama kangangoko linako ukumthwebula kodwa ukuhlakanipha kwakhe kwamenza wagwencela okwesikhwenene kwiingcambu zakhe, kwisizwe sakhe, kumasiko nezithethe zakwaXhosa. Kungani ke ukuba singangamphakamiseli phezulu lo mbhali ngokuthi simane sindwendwela iimbalo zakhe sihlaba sikhangela ukuba zithetha ukuthini na kuthi sizwe sikaXhosa xa sikule ndawo sikuyo nje? Kwelinye icala, uMkonto (2005) umqhwabela izandla uTamsanqa xa athi nangona wayefundile akazange ayivumele imfundo imntywilisele eludakeni lwaseNtshona hleze buthi obu buncwane bezi ncwadi zakhe zifana no “Buzani Kubawo” (1958), “Ukuba Ndandazile” (1967), “Imitha Yelanga” (1967) kunye nezinye zaziya kufela engqondweni yakhe engakhange afundise umzi kaXhosa ngobuXhosa bawo. UMkonto (2005: 17) uhambisa athi xa ethetha ngoTamsanqa: Most of his experiences which he shared with people at the time were of hardships ... probably these were some of the experiences that triggered the themes expressed in ‘Buzani kubawo’ and ‘Ukuba ndandazile’ Ngokwala mazwi angentla, okona kuncomekayo ngoTamsanqa kukuba uthe nokuba sele ehlangabezana neenzingo zobomi kodwa wabona kukuhle ukuba afundise umzi kaXhosa ngaloo mahla ndinyuka kuba kakade lisiko kwaXhosa into yokuba xa uye wagileka endaweni ethile uze ufundise abanye ukwenzela ukuba bangangeni kulaa mgibe ubuwele kuwo. Bubuntu ke obo. Ubukhulu becala bezinto athe wadlula kuzo uTamsanqa zicazululwe kwisahluko sesibini esidandalazisa ubunzululwazi mlando mbali wobom ngababhali. Okunye, uTamsanqa sesinye sezizukulwana esathi saneTamsanqa lokukhula ngeliya xesha amasiko nezithethe kwaXhosa bezisaqhutywa ngendlela encomekayo kunangoku, kodwa umfundi makaqaphele ukuba umphandi akazami kuthelekisa amaxesha amasiko nezithethe ezaziqhutywa kodwa ubona kubalulekile ukuba icace inkolelo ethi amasiko nezithethe namaxesha awayeqhutywa ngawo awasafani. Kolu phando nzulu okunye okuphambili kukuthi nangona aba babhali babini bathi basebenzisa ulwimi oluntsokothileyo nezagwelo zokubhala ezifihlakeleyo ngendlela enomkhitha kodwa loo nto ibe lulutho kumzi kaPhalo kuba ushiyeke ufumbethe ulwimi lwesiXhosa. Ngaphezu koko amaXhosa ashiyeke efumbethe ulwazi ngamasiko nezithethe ekusafuneka efundisiwe. Ingcambu yolu phando ke ingamasiko nezithethe kusetyenziswa isiThako samaSiko neziThethe esiza kuchazwa banzi kwimihlathi engezantsi. Ngaphandle kokuphonononga nzulu intsingiselo yamasiko nezithethe, olu phando lukwayinkuthazo kwabanye ababhali ukuba bazeke mzekweni benjenjeya ukuzalisa umphanda kaXhosa ngamasiko nezithethe kunye nolwimi olusulungekileyo khona ukuze izizukulwana ngezizukulwana zibe nento yokufunda. Ukongeza, kukukhuthaza abo babhali baneembalo ezintlakekileyo nezibutenxarha ngokwamasiko nezithethe, nolwimi ke, ukuba baziqhelanise nokufunda iincwadi zesiXhosa, bafunde isiXhosa, baphande ngokuzinikela ngemiba yesiXhosa. Njengamntu mtsha, olu phando lukhuthaza olunye ulutsha ngokubaluleka kokulondolozwa kwenkcubeko ukuze isizukulwana esizayo sibe nokufunda kuyo. Uphando olu lujolise ekukhuliseni iimbalo zesiXhosa ingakumbi ke xa sele lubhalwe ngesiXhosa. Likho iqaqobana elibhalileyo ngesiXhosa kodwa ezinye zezo mbalo ziyakhwinisa ngenxa yegrama etenxileyo, umgangatho ophantsi wokusetyenziswa kolwimi ukunonga iintetho, nezinye iziphene. Masibe sisithi ziinzame ekukhucululeni nasekuphuculeni oko kwenziwa ngabeLungu; masingaligxeki kakhulu elo gcuntswana. Enye yezinto ezikhwinisayo kuluncwadi lwesiXhosa kukunqongophala kweencwadi ezibonisa isiNtu sethu ngendlela egqibeleleyo nemsulwa. Iyathuthumba into yokunqongophala kweencwadi ezingembali yethu ebhalwe sithi. Oku kunqongophala kufika kube negalelo elibi kubafundi neetitshala zesiXhosa ezona kufuneka zingcamle ubuncwane benkcubeko yazo kunye nabafundi jikelele. Iincwadi eziya kuthi zisetyenziswe zezo zababhali abaziinjojeli kubhalo lwesiXhosa, uS.E.K. Mqhayi noW.K. Tamsanqa. Isizathu soko asikokuba umphandi uzama ukuthelekisa ababhali koko uya kubachonga, okokuqala, ngenxa yokuba bengababhali abaphume izandla kuncwadi lwesiXhosa. Okwesibini, kunconywa ubuchule babo ekusebenziseni ulwimi nesakhono njengesixhobo sokuphakamisa umgangatho woncwadi lwesiNtu ngokuyeleleneyo namasikonezithethe. Okwesithathu, iimbalo zabo zezinye zeembalo ezithe zaphakanyiswa kakhulungabaphandi de zafumana amawonga ngamawonga. Okwesine, kudederhu lweencwadizesiXhosa ezingaka andinokwazi ukuthi ndilume umthamo omkhulu endizojika ndixakane nawo ndingakwazi ukuwuhlafuna ndiwucokisise hleze ndomiwe emqaleni ndingabisalugqiba kwa olo phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2020
An investigation of the themes and techniques in L.L. Sebe's "Ucamngco" = Uphando ngemixholo nesimo sokubhala esisetyenziswe kwincwadi ke L.L. Sebe "Ucamngco"
- Authors: Grootboom, Zoleka Faith
- Date: 2008
- Subjects: Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8465 , http://hdl.handle.net/10948/781 , Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Full Text:
- Date Issued: 2008
- Authors: Grootboom, Zoleka Faith
- Date: 2008
- Subjects: Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8465 , http://hdl.handle.net/10948/781 , Sebe, L. L. W. (Lennox L. W.) -- Criticism and interpretation , Xhosa fiction -- History and criticism
- Full Text:
- Date Issued: 2008
Ndoxoza mphini wumbi!
- Authors: Saki, Sandile Dudu
- Date: 2019
- Subjects: South African fiction (English)
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92605 , vital:30741
- Description: My English half-thesis comprises semi-autobiographical short stories based on my own lived and observed experiences of patriarchal township life, but told through the eyes of others, often those who find themselves victims of societal ills and cruel injustices. The stories deal with issues ranging from rape culture, intimate femicide, social patriarchy and the vulnerability of women, children and people living with disabilities in such settings. Refusing didacticism, I seek to voice the complexity, bravery and beauty of my characters. I draw influence from Joel Matlou’s simple narration of the small details of daily life, Can Themba’s ability to find humour in the everyday, Chimamanda Ngozi Adichie’s contemporary sass and Irenosen Okojie’s unconventional, subtle and deeply enigmatic approach to storytelling. , Le thisisi yingqokelela yemibongo enesingqi nefuthe endilincance kubabhali endihlangene nabo kwezi zifundo endingabala kubo uMxolisi Nyezwa, Rustum Kozain nabanye. Injongo yale thisisi kukonwabisa; ukucebisa mhlawumbi ukuthungulula iintongo emva kobentlombe. Maxa wambi ikukukhahlela nakwabo baye banegalelo kwizinto-yinto zokuhlala ngakumbi iimvumi zikaMasikhandi ezifana noMlindelwa ‘Inkunz’ emdaka’ Mralatya owaziwa njengovulindlela kaMasikhandi kwisizwe sakwaXhosa siphela. Bakho ke ababhali abasingqi sabo sindithimbileyo, naba bugcisa ndibuthandileyo endingabalula kubo uMzwandile Matiwana, M. S. Mlandu, Fundile Majola, John Solilo, J. J. R Jolobe kunye noS. E. K. Mqhayi. Liyavakala ifuthe labo kule mibongo, ngakumbi isingqi nokusetyenziswa kolwimi. , English and Xhosa versions provided for dual language submission
- Full Text:
- Date Issued: 2019
- Authors: Saki, Sandile Dudu
- Date: 2019
- Subjects: South African fiction (English)
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92605 , vital:30741
- Description: My English half-thesis comprises semi-autobiographical short stories based on my own lived and observed experiences of patriarchal township life, but told through the eyes of others, often those who find themselves victims of societal ills and cruel injustices. The stories deal with issues ranging from rape culture, intimate femicide, social patriarchy and the vulnerability of women, children and people living with disabilities in such settings. Refusing didacticism, I seek to voice the complexity, bravery and beauty of my characters. I draw influence from Joel Matlou’s simple narration of the small details of daily life, Can Themba’s ability to find humour in the everyday, Chimamanda Ngozi Adichie’s contemporary sass and Irenosen Okojie’s unconventional, subtle and deeply enigmatic approach to storytelling. , Le thisisi yingqokelela yemibongo enesingqi nefuthe endilincance kubabhali endihlangene nabo kwezi zifundo endingabala kubo uMxolisi Nyezwa, Rustum Kozain nabanye. Injongo yale thisisi kukonwabisa; ukucebisa mhlawumbi ukuthungulula iintongo emva kobentlombe. Maxa wambi ikukukhahlela nakwabo baye banegalelo kwizinto-yinto zokuhlala ngakumbi iimvumi zikaMasikhandi ezifana noMlindelwa ‘Inkunz’ emdaka’ Mralatya owaziwa njengovulindlela kaMasikhandi kwisizwe sakwaXhosa siphela. Bakho ke ababhali abasingqi sabo sindithimbileyo, naba bugcisa ndibuthandileyo endingabalula kubo uMzwandile Matiwana, M. S. Mlandu, Fundile Majola, John Solilo, J. J. R Jolobe kunye noS. E. K. Mqhayi. Liyavakala ifuthe labo kule mibongo, ngakumbi isingqi nokusetyenziswa kolwimi. , English and Xhosa versions provided for dual language submission
- Full Text:
- Date Issued: 2019
Uphononongo lokubunjwa kobume bengqondo yabalinganiswa kwiincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
- Authors: Netjies, Nomalanga Primrose
- Date: 2012
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8474 , http://hdl.handle.net/10948/d1011847 , Xhosa literature -- History and criticism , South African literature
- Description: Olu phando luza kugxila kuphononongo lobume bengqondo ephazamisekileyo, lujonge izimo zabalinganiswa nendlela abacinga nabenza ngayo izinto. Kuza kube kugocwagocwa ubume bengqondo yabalinganiswa abakwezi ncwadi zintathu zilandelayo: Incwadi kaTamsanqa ethi, „Buzani Kubawo,‟ ekaJordan ethi, „Ingqumbo Yeminyanya‟ neka Jongilanga ethi, „Ukuqhawuka Kwembeleko.‟Apha kuza kukhokela intshayelelo equlathe izinto ezininzi eziquka amagama amatsha aza kusetyenziswa, indlela oza kuma ngayo umsebenzi kunye nembali ngababhali. Oku kulandelwa yingcingane eza kuthi ibe sisiseko solu phando, ingcingane yobume bengqondo, ingcingane yemeko engaqhelekanga kunye nezayamileyo; ingcingane yokuqonda kunye nengcingane yenkcubeko nentlalo. Kuza kuthi kutyhilwe iimeko abantu abaphila phantsi kwazo emakhaya nasentlalweni ngokubanzi. Iingcali zophando zizamile ukuza neendlela ezizizo zokwazi unobangela wokuphazamiseka kwengqondo ukuze zikwazi ukuza nonyango oluchanekileyo. Ekugqibeleni kuza kuthi kushwankathelwe wonke lo msebenzi, kuvezwe namacebo anokunceda abafundi nababhali kuncwadi. Kuza kucetyiswa ababhali ukuze babethelele ingcamango yokuba kubekho uncedo okanye unyango kubalinganiswa abanesimo sengqondo esiphazamisekileyo, xa kuphononongwa le ngcingane yesimo sengqondo.
- Full Text:
- Date Issued: 2012
Sunrays in a chilly winter
- Authors: Nolutshungu, Simphiwe
- Date: 2015
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , South African poetry (English) -- Study and teaching (Higher) , South African poetry (English) -- 21st century , South Africa -- Poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5993 , http://hdl.handle.net/10962/d1017777
- Description: In both my English and IsiXhosa poetry, my themes are love, politics, and the social issues of rural communities, and include my own life experiences, both good and bad. My poems are mainly short narrative accounts of township life. Although they do have a broad educational purpose, they do not preach to the reader. In IsiXhosa, my poetic forms are influenced by the works of J J R Jolobe, W N Mbovane, P T Mtuze, and my English poems by Pablo Neruda, Mafika Pascal Gwala, Garcia Lorca and others. , Intliziyo yona izimele gxebe ifihlakele Iyimfihlo, kumagumbi omphefumlo. Iyafunxa, ifukame kulo magumbi amxinwa. Iingcango, mba! Zivaliwe! Maxa wambi zide zixel’ isisila senkukhu, sona sibonwa mhla ligquthayo. Vul’ amehlo ubaz’ iindlebe uchul’ ukunyathela. Yiza ndikubambe ngesandla, sivul’ iingcango! Masivul’ iingcango zentliziyo yam, sikrobe ngaphakathi! Masithi ntla‐ntla kumagumb’ amathathu kuphela! Masithi ntla‐ntla, kwelepolitiki yakwaXhosa, Kaloku nam ndingumXhosa! Masithi ntla‐ntla kwelifukame, i.z.i.x.i.n.g.a.x.i n.o.b.u.n.c.w.a.n.e. b.o.t.h.a.n.d.o, kaloku nam ndinemithamb’ ebalek’ igaz’ eliqhumayo! Ucango lokugqibela lukungenisa kwigumbi elinezidl’ umzi, Kaloku nam ndizalwa kulo mzi wakwaXhoooooosa! , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
- Authors: Nolutshungu, Simphiwe
- Date: 2015
- Subjects: Creative writing (Higher education) -- South Africa , South African poetry (English) -- Study and teaching (Higher) , South African poetry (English) -- 21st century , South Africa -- Poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5993 , http://hdl.handle.net/10962/d1017777
- Description: In both my English and IsiXhosa poetry, my themes are love, politics, and the social issues of rural communities, and include my own life experiences, both good and bad. My poems are mainly short narrative accounts of township life. Although they do have a broad educational purpose, they do not preach to the reader. In IsiXhosa, my poetic forms are influenced by the works of J J R Jolobe, W N Mbovane, P T Mtuze, and my English poems by Pablo Neruda, Mafika Pascal Gwala, Garcia Lorca and others. , Intliziyo yona izimele gxebe ifihlakele Iyimfihlo, kumagumbi omphefumlo. Iyafunxa, ifukame kulo magumbi amxinwa. Iingcango, mba! Zivaliwe! Maxa wambi zide zixel’ isisila senkukhu, sona sibonwa mhla ligquthayo. Vul’ amehlo ubaz’ iindlebe uchul’ ukunyathela. Yiza ndikubambe ngesandla, sivul’ iingcango! Masivul’ iingcango zentliziyo yam, sikrobe ngaphakathi! Masithi ntla‐ntla kumagumb’ amathathu kuphela! Masithi ntla‐ntla, kwelepolitiki yakwaXhosa, Kaloku nam ndingumXhosa! Masithi ntla‐ntla kwelifukame, i.z.i.x.i.n.g.a.x.i n.o.b.u.n.c.w.a.n.e. b.o.t.h.a.n.d.o, kaloku nam ndinemithamb’ ebalek’ igaz’ eliqhumayo! Ucango lokugqibela lukungenisa kwigumbi elinezidl’ umzi, Kaloku nam ndizalwa kulo mzi wakwaXhoooooosa! , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2015
Ndonakele
- Authors: Ngcelwane, Ayabulela
- Date: 2019
- Subjects: Xhosa fiction , Xhosa poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92721 , vital:30742
- Description: Le thisisi yingqokelela yemibongo egxile kwimingeni ejamelene noluntu kwimimandla efana neelokishi. Unobangela wale mingeni yintswelo-ngqesho, ukungafumani zindlu, ubundlobongela, isimo sezepolitiki, njalo-njalo. Imisebenzi kaRonnie Kasrils ngakumbi kwincwadi yakhe ethi A simple man, uRustum Siyongwana – Ubulumko bezinja uS. S. Mema – Umnxeba Wobomi, nezinye, zibe nefuthe kakhulu kule thisisi. Indlela abasebenzisa ngayo ulwimi lwemihla ngemihla, maxawambi bade basebenzise nesakhono esisetyenziswa ezintsomini ezifana nokusebenzisa abalinganiswa abazizilwanyana bekwekwa umba onobuzaza. Injongo yalo msebenzi kukugqamisa ukubaluleka kwentlalontle yoluntu, nokuvuselela isazela koongxowa ayibotshwa. Yiyo loo nto kuzanywe kangangoko ukusetyenziswa ulwimi olunokufikeleleka nakubani na. , English and Xhoxa versions provided for dual language submission
- Full Text:
- Date Issued: 2019
- Authors: Ngcelwane, Ayabulela
- Date: 2019
- Subjects: Xhosa fiction , Xhosa poetry
- Language: English , Xhosa
- Type: text , Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/92721 , vital:30742
- Description: Le thisisi yingqokelela yemibongo egxile kwimingeni ejamelene noluntu kwimimandla efana neelokishi. Unobangela wale mingeni yintswelo-ngqesho, ukungafumani zindlu, ubundlobongela, isimo sezepolitiki, njalo-njalo. Imisebenzi kaRonnie Kasrils ngakumbi kwincwadi yakhe ethi A simple man, uRustum Siyongwana – Ubulumko bezinja uS. S. Mema – Umnxeba Wobomi, nezinye, zibe nefuthe kakhulu kule thisisi. Indlela abasebenzisa ngayo ulwimi lwemihla ngemihla, maxawambi bade basebenzise nesakhono esisetyenziswa ezintsomini ezifana nokusebenzisa abalinganiswa abazizilwanyana bekwekwa umba onobuzaza. Injongo yalo msebenzi kukugqamisa ukubaluleka kwentlalontle yoluntu, nokuvuselela isazela koongxowa ayibotshwa. Yiyo loo nto kuzanywe kangangoko ukusetyenziswa ulwimi olunokufikeleleka nakubani na. , English and Xhoxa versions provided for dual language submission
- Full Text:
- Date Issued: 2019
Uphicotho nzulu lwendima yepragmatiki ekuphononongeni incwadi ezikhethiweyo zesiXhosa
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Cutalele, Pumla Pamella
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature , Pragmatics , Translating and interpreting
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/5442 , vital:20845
- Description: Olu phando luqwalasela indima yepragmatiki ekuphononongeni iincwadi ezikhethiweyo zesiXhosa. Isahluko sokuqala sinika okuqulathwe lolu phando, iinjongo zolu phando nezibe ngunobangela wokuba kukhethwe esi sihloko, imethodi yophando, imo yophando, ulwakhiwo lophando nalapho kukrotyiswa kokuqulathwe sisahluko ngasinye. Uphengululo lweencwadi lwenziwe eziqulathe umxholo wepragmatiki lwenziwe kwakuso esi sahluko. Ingcaciso yamagama aya kuthi asetyenziswe rhoqo inikiwe kwakuso esi sahluko Isahluko sesibini sijonga nzulu iingcingane eziya kuthi zisetyenziswe njengesikhokelo ekwenzeni olu phando. Ingcingane yolwimi kunye nengcingane yoncwadi zijongiwe kwesi sahluko. Ingcingane zepragmatiki eziquka leyo kaGrice nengundoqo kwipragmatiki nayo ithe yaqwalaselwa. Le ngcingane iye izise iindidi zeentsingiselo namasolotya azo. Ingcingane kaGrice ethi iphuhlise intsingiselo efihlakeleyo, intsingiselo ethe ngqo kunye nocingelo ziya- jongwa gabalala kwesi sahluko. Ingcingane yentetho ntshukumo iya kuthi ijongwe ze kujongwe nonxibelelo lwayo kuncwadi. Isahluko sesithathu sijonga nzulu ukusetyenziswa kwentsingisselo efihlakeleyo kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo. Umgaqo wonxibelelwano nezaci zawo ezizezi; isaci somgangatho, isaci sokungakanani, isaci sonxulumano kunye nesaci sobunjani zijongiwe kwiintetho zabalinganiswa nakwizimvo zombhali. Isaci esizihambelayo nesivela kakhulu ngokusetyenziswa kwesigqebelo namaqhalo naso sithe sajongwa ngokubhekiselele kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo.Isahluko sesine siqwalasele ukusetyenziswa kocingelo. Ucingelo nelilelinye isolotya lepragmatiki. Iindidi zocingelo zithe zajongwa, nezizezi: ucingelo lokukhoyo nokunokwenzeka, ucingelo lokuqonda, ucingelo lonobangela nesiphumo kunye nocingelo lwezichazi nezihlomelo. Izichukumisi zocingelo zijongiwe kugxilwe kwiincwadi zesiXhosa ezikhwethelwe esi sifundo. Isahluko sesihlanu siqwalasele intsingiselo ethe ngqo. Imiba yentsingiselo ethe ngqo efana nokuzigqibela, ukuvala isikhewu, ukunqanda ubumbaxa kunye nokusetyenziswa kwemiqondiso kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko. Indlela ethe ngqo abalinganiswa abathile abathiywe ngayo ngababhali kwiincwadi ezikhethelwe esi sifundo iye izise intsingiselo ethe ngqo, oko ke kuthe kwaqwalaselwa kwesi sahluko.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Emathunjini omhlaba kuhlala abantu
- Authors: Moya, Mlandeli Wellington
- Date: 2017
- Subjects: Short stories, Xhosa
- Language: Xhosa , English
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/7235 , vital:21231
- Description: My short stories are about the circumstances in which black gold miners in Welkom in the 1980s and 1990s found themselves. These mineworkers - I was one of them - made up a large, uneducated segment of personnel because our work required strength and good health only. We came from all over the African continent. The places we had to live in were like jails or military barracks, sometimes with twenty or more of us sharing a single room. Because of these conditions, we shared our pains, and the pains of wives, children and relatives of those who were killed or disabled by their work, the repatriation of those who lost their capacity to continue working because of accidents and work, and work-related illnesses. We did not share the same language, and so we had to learn Fanakalo, the language of South African mine workers. My stories show how pain and happiness rub shoulders with each other in the miners' life, because besides the dangerous work there was also cultural entertainment, religious practices, robbery by tsotsis, and many prostitutes. The book Buzani Kubawo by Witness K. Tamsanqa has been an important influence on my writing. Other influences have been L.L. Sebe's Ucamngco and P.T. Mtuze's Alitshoni Lingaphumi. , La mabali angeemeko zabembi-migodi baseWelkom phaya kwiminyaka ephakathi koo-1980 noo-1990. Aba basebenzi, endandingomnye wabo, babeliqela elivisayo elingafundanga — bezingca ngamandla. Sasiphuma mbombo zonke zeli lase-Afrika. Indawo esasihlala kuyo ibifana nqwa nezisele zentolongo okanye izindlu zasemkhosini. Amashumi amabini amadoda elala ndlwini - nye. Ngenxa yaloo meko sachubelana amabali ngeemeko zobomi bethu, ngabafazi nabantwana, nezizalwane, nangeengozi esasingena kuzo nokugoduswa kwabo bagulayo. Kwathi kuba sasithetha iilwimi ngeelwimi safundiswa isiFanakalo. Amabali am abonisa iintlungu ezayame kulonwabo kuloo meko yasemigodini kuba yayikho nemidlalo nemigcobo ezonwabisayo ngokweentlanga ngeentlanga. Sasikwajongene nootsotsi kunye neentwazana ezithengisa ngemizimba. Ababhali abathe banefuthe ekubhaleni kwam baquka aba: uW.K. Thamsanqa ngencwadi yakhe ethi "Buzani kubawo," uP.T. Mtuze ngeyakhe ethi "Alitshoni Lingaphumi," kunye no L.L. Sebe ngencwadi yakhe ethi "Ucamngco."
- Full Text:
- Date Issued: 2017
- Authors: Moya, Mlandeli Wellington
- Date: 2017
- Subjects: Short stories, Xhosa
- Language: Xhosa , English
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/7235 , vital:21231
- Description: My short stories are about the circumstances in which black gold miners in Welkom in the 1980s and 1990s found themselves. These mineworkers - I was one of them - made up a large, uneducated segment of personnel because our work required strength and good health only. We came from all over the African continent. The places we had to live in were like jails or military barracks, sometimes with twenty or more of us sharing a single room. Because of these conditions, we shared our pains, and the pains of wives, children and relatives of those who were killed or disabled by their work, the repatriation of those who lost their capacity to continue working because of accidents and work, and work-related illnesses. We did not share the same language, and so we had to learn Fanakalo, the language of South African mine workers. My stories show how pain and happiness rub shoulders with each other in the miners' life, because besides the dangerous work there was also cultural entertainment, religious practices, robbery by tsotsis, and many prostitutes. The book Buzani Kubawo by Witness K. Tamsanqa has been an important influence on my writing. Other influences have been L.L. Sebe's Ucamngco and P.T. Mtuze's Alitshoni Lingaphumi. , La mabali angeemeko zabembi-migodi baseWelkom phaya kwiminyaka ephakathi koo-1980 noo-1990. Aba basebenzi, endandingomnye wabo, babeliqela elivisayo elingafundanga — bezingca ngamandla. Sasiphuma mbombo zonke zeli lase-Afrika. Indawo esasihlala kuyo ibifana nqwa nezisele zentolongo okanye izindlu zasemkhosini. Amashumi amabini amadoda elala ndlwini - nye. Ngenxa yaloo meko sachubelana amabali ngeemeko zobomi bethu, ngabafazi nabantwana, nezizalwane, nangeengozi esasingena kuzo nokugoduswa kwabo bagulayo. Kwathi kuba sasithetha iilwimi ngeelwimi safundiswa isiFanakalo. Amabali am abonisa iintlungu ezayame kulonwabo kuloo meko yasemigodini kuba yayikho nemidlalo nemigcobo ezonwabisayo ngokweentlanga ngeentlanga. Sasikwajongene nootsotsi kunye neentwazana ezithengisa ngemizimba. Ababhali abathe banefuthe ekubhaleni kwam baquka aba: uW.K. Thamsanqa ngencwadi yakhe ethi "Buzani kubawo," uP.T. Mtuze ngeyakhe ethi "Alitshoni Lingaphumi," kunye no L.L. Sebe ngencwadi yakhe ethi "Ucamngco."
- Full Text:
- Date Issued: 2017
Uphononongo lokuchubeka kwezimo zabalinganiswa kwiincwadi ezichongiweyo zedrama zesiXhosa
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
- Authors: Mvanyashe, Andiswa
- Date: 2011
- Subjects: Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:8450 , http://hdl.handle.net/10948/1409 , Xhosa drama , Characters and characteristics in literature
- Description: Le ngxoxo iza kuthetha ngengcingane yokuchubeka. Phantsi kwengcingane yokuchubeka kuza kuthi kuxoxwe ngezi zinto ziladelayo: ukuchubeka lungileyo kunye nokuchubeka gwenxa, ubuso (imvakalelo), izaci zokuchubeka, ukuchubeka nesini kunye nokuchubeka namandla okanye igunya. Ezi zihloko zingaphantsi ziza kubonakaliswa phantsi kwecandelo lesibini ukuya kwelesine ze isahluko sesihlanu ibe sesokukuqukumbela. Ukuchubeka kufumaneka phantsi kwezifundo zesoshiyolingwistiki. Ingxoxo iza kuthi iqale icacise ngesoshiyolingwistiki. Ukuchubeka kuphuhla kakuhle xa isithethi sisebenzisa amagama entetho-ntshukumo anje ngokuncoma, ukuhlekisa, ukuxolisa njalo-njalo. Ingxoxo iza kuthi inabe nzulu ngengcingane yentetho-ntshukumo. Iza kuphinda ingene nzulu icacisa igama elinentshukumo ngalinye. Le ngxoxo ithi ijonge kwaye iphendule umbuzo othi ingaba ngoobani abachubekileyo kukho amadoda nabantu ababhinqileyo. Lo mbuzo uthi ukhokhelele ingxoxo ekuxoxeni ngesini. Ingcingane yesini iza kuthi isetyenziswe ekuphenduleni lo mbuzo kwaye iza kucaciswa nzulu. Kuyabonakala okokuba apha ekuchubekeni bakhona abantu abachubeka ngenxa yezizathu ezithile. Izizathu ezifana nokuthobela amagunya, ukoyika lo mntu athetha naye, ukuhlonipha njalo-njalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2011
Uphando-nzulu lweempendulo ezibhaliweyo zabafundi bamabakala aphezulu emfundo kuncwadi lwesiXhosa
- Authors: Mavela, Xolani Sikhomo
- Date: 2018
- Subjects: Discourse analysis , Anthropological linguistics , Academic writing Study and teaching , Academic writing Evaluation , Linguistics Research
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63176 , vital:28370
- Description: Kwiziphumo zakutsha nje ezivezwe kwiigridi zocazululo zohlolo loncwadi kwinqanaba lemfundo ephakamileyo (FET), kufumaniseke ukuba abafundi beli nqanaba abaqhubi kakuhle tu kwaphela xa becelwa ukuba babhale iimpendulo zabo kwanezo zimandundu nezikhwencayo kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yesi sizathu, eyona njongo iphambili yolu phando kukuzama ukuyila nokuvelisa isixhobo esinokusetyenziswa ekwaziseni nasekuxhobiseni abafundi besiXhosa abakwinqanaba leFET, ngezakhono zokubhala eziphuhlileyo nezikumgangatho wobhalo lwamaziko emfundo enomsila. Kule meko, ingcali yophando kwezobhalo lolwimi uMartin (2009) uhlomla ngelithi ubhalo olujolise ekunikeni iimpendulo, lubonwa njengohlobo lokubhala oluneengcambu ezimiliselwe ekufundisweni nasekungeneleleni ngokugqibeleleyo ngezakhono zokubhala, bhalo olu lunokuthi emva kwethuba elithile, luphelele kwincochoyi yokushicilelwa, lube ngamaxwebhu ahlelwe ngokusesikweni. Iindlela okanye izixhobo zokubhala eziyilwe ngeenjongo zokunikeza iimpendulo, nezithathwe kuphando lukaFeez noJoyce (1998), zizo eziza kusetyenziswa njengenxalenye yoqeqesho nakumaphulo ongenelelo oluza kuxhasa abafundi besiXhosa benqanaba leFET, nanjengoko ezi zixhobo zibonakala zinegalelo elincomekayo kwindlela ekubhalwa ngayo iimpendulo zeetekisi zoncwadi, ngokuthi zigxile kwezi njongo zilandelayo: (i) Ukunika abafundi ulwazi lokuzuza ulwazi olunzulu nolugqibeleleyo ngokuphathelele kwiinjongo zetekisi. (ii) Ukunika inkcazelo ecacileyo ngokubaluleka kwesakhiwo setekisi kwanokubunjwa kwayo. (iii) Ukuxhobisa abafundi ukuze bakwazi ukuchonga ulwimi oluxabisayo, iimpawu zobume bamagama negrama, kuquka nemiba ephambili yamasiko kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yezi njongo, kufikelelwa kuqikelelo oluthi, kuya kuthi ngokusetyenziswa kwesixhobo sikaFeez noJoyce seZakhono zokuBhala, sixhobo eso sayame kwiinqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo nedandalaziswa nguMartin noWhite (2006; 2005 no-2003) nayo le ngcingane eluncedo ekufundisweni kokubhala, abafundi abaninzi boncwadi lwesiXhosa kukholeleka ukuba bakukwazi ukuphuhlisa izakhono zokubhala iitekisi ezinika iimpendulo ezihlahlela imiba ephambili yoncwadi abalufundisiweyo. Olu phando lukwahlabela mgama lubonisa nokuba nezinye izixhobo zoyilo lweetekisi zikaGrabe noKaplan (1996), zinakho ukusetyenziswa ngaxesha linye neenqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo, kuquka nemiba yeZakhono zokuBhala, ukuze kwandiswe oku kuphuhliswa kwezakhono zokubhala kubafundi besiXhosa, kungaphelelanga kumabanga aphezulu, koko kufikelelwe nakumabanga asezantsi, nanjengoko kuveziwe kwiziphumo, kwizishwankathelo nakwisiphelo solu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
- Authors: Mavela, Xolani Sikhomo
- Date: 2018
- Subjects: Discourse analysis , Anthropological linguistics , Academic writing Study and teaching , Academic writing Evaluation , Linguistics Research
- Language: Xhosa
- Type: text , Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/63176 , vital:28370
- Description: Kwiziphumo zakutsha nje ezivezwe kwiigridi zocazululo zohlolo loncwadi kwinqanaba lemfundo ephakamileyo (FET), kufumaniseke ukuba abafundi beli nqanaba abaqhubi kakuhle tu kwaphela xa becelwa ukuba babhale iimpendulo zabo kwanezo zimandundu nezikhwencayo kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yesi sizathu, eyona njongo iphambili yolu phando kukuzama ukuyila nokuvelisa isixhobo esinokusetyenziswa ekwaziseni nasekuxhobiseni abafundi besiXhosa abakwinqanaba leFET, ngezakhono zokubhala eziphuhlileyo nezikumgangatho wobhalo lwamaziko emfundo enomsila. Kule meko, ingcali yophando kwezobhalo lolwimi uMartin (2009) uhlomla ngelithi ubhalo olujolise ekunikeni iimpendulo, lubonwa njengohlobo lokubhala oluneengcambu ezimiliselwe ekufundisweni nasekungeneleleni ngokugqibeleleyo ngezakhono zokubhala, bhalo olu lunokuthi emva kwethuba elithile, luphelele kwincochoyi yokushicilelwa, lube ngamaxwebhu ahlelwe ngokusesikweni. Iindlela okanye izixhobo zokubhala eziyilwe ngeenjongo zokunikeza iimpendulo, nezithathwe kuphando lukaFeez noJoyce (1998), zizo eziza kusetyenziswa njengenxalenye yoqeqesho nakumaphulo ongenelelo oluza kuxhasa abafundi besiXhosa benqanaba leFET, nanjengoko ezi zixhobo zibonakala zinegalelo elincomekayo kwindlela ekubhalwa ngayo iimpendulo zeetekisi zoncwadi, ngokuthi zigxile kwezi njongo zilandelayo: (i) Ukunika abafundi ulwazi lokuzuza ulwazi olunzulu nolugqibeleleyo ngokuphathelele kwiinjongo zetekisi. (ii) Ukunika inkcazelo ecacileyo ngokubaluleka kwesakhiwo setekisi kwanokubunjwa kwayo. (iii) Ukuxhobisa abafundi ukuze bakwazi ukuchonga ulwimi oluxabisayo, iimpawu zobume bamagama negrama, kuquka nemiba ephambili yamasiko kwiitekisi zoncwadi. Ngenxa yezi njongo, kufikelelwa kuqikelelo oluthi, kuya kuthi ngokusetyenziswa kwesixhobo sikaFeez noJoyce seZakhono zokuBhala, sixhobo eso sayame kwiinqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo nedandalaziswa nguMartin noWhite (2006; 2005 no-2003) nayo le ngcingane eluncedo ekufundisweni kokubhala, abafundi abaninzi boncwadi lwesiXhosa kukholeleka ukuba bakukwazi ukuphuhlisa izakhono zokubhala iitekisi ezinika iimpendulo ezihlahlela imiba ephambili yoncwadi abalufundisiweyo. Olu phando lukwahlabela mgama lubonisa nokuba nezinye izixhobo zoyilo lweetekisi zikaGrabe noKaplan (1996), zinakho ukusetyenziswa ngaxesha linye neenqobo zeNgcingane yokuXabisa okufundwayo, kuquka nemiba yeZakhono zokuBhala, ukuze kwandiswe oku kuphuhliswa kwezakhono zokubhala kubafundi besiXhosa, kungaphelelanga kumabanga aphezulu, koko kufikelelwe nakumabanga asezantsi, nanjengoko kuveziwe kwiziphumo, kwizishwankathelo nakwisiphelo solu phando.
- Full Text:
- Date Issued: 2018
IsiXhosa ulwimi lwabantu abangesosininzi eZimbabwe: ukuphila nokulondolozwa kwaso
- Authors: Kunju, Hleze Welsh
- Date: 2017
- Subjects: Language policy Zimbabwe , Xhosa (African people) Zimbabwe , Xhosa (African people) Social life and customs Zimbabwe , Xhosa language Zimbabwe , Language spread , Culture diffusion
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/7370 , vital:21250
- Description: Kuqikelelwa ukuba kukho amaXhosa (amaMfengu) angcambu zawo ziseMzantsi Afrika amalunga namakhulu amabini amawaka azinze eZimbabwe ukususela kwiminyaka yoo-18001900. Uninzi lwawo lufumaneka eMbembesi, eFort Rixon, eFilabusi, eKenilworth naseMotapa eBubi. Imbali ithi, inxalenye yala maXhosa ngawaseMpuma Kapa, afudukela eZimbabwe noCecil John Rhodes eqhuba iinqwelo kananjalo esebenzela uRhodes ngeminyaka yoo-1800. Le thisisi yongeza kulwazi olutsha malunga nala maXhosa aseZimbabwe, iphonononga ubume bolwimi, imbali nemvelaphi yala maXhosa azinze eZimbabwe lo gama ibonisa ukuba naphantsi kwayiphi na imeko, ulwimi luyakwazi ukuphila ngaphaya kwemida. Ulwimi nenkcubeko zingumtya nethunga, ngenxa yoko le thisisi yayame kakhulu kwinkcubeko. Iethinografi nembali yomlomo zisetyenziswe njengendlela okanye imethodi yokuqhuba olu phando. Iziphumo zolu phando zibonisa ukuba umhlaba, inkcubeko, iingoma, inkolo yobuKrestu, iincwadi ezingaphelelwa xesha zoncwadi lwesiXhosa, iteknoloji namakhasi onxibelelwano nomgaqo-siseko waseZimbabwe (2013) zibe zizixhobo ezidlale indima ebonakalayo ekulondolozeni nasekuphuhliseni isiXhosa eZimbabwe. Imiba ephathelele kumgaqo-nkqubo wesiXhosa eZimbabwe nayo iyaphononongwa, njengokuba isiXhosa ilulwimi oluthathwa njengolusesikweni eZimbabwe.Kusetyenziswa iithiyori ngeethiyori ezingobuni, kuquka nethiyori kaCollier (1997) apho abona ubuni njengolunamacala amabini; avowal kunye ne-ascription. Ubuni bamaXhosa aseZimbabwe buxoxwe ngokwayama kwi-avowal njengokuba uCollier (Ibid.) eyicacisa. Kwizindululo eziqulathwe kolu phando, kuboniswa ukuba ikho imfuneko yokuba iintsapho zaseZimbabwe zidityaniswe nezizalwane zazo eziseMzantsi Afrika. Ukufundiswa kwesiXhosa kwaneenzame zokusebenzisa isiXhosa njengolwimi lokufunda nokufundisa kwizikolo zamaXhosa ezikumabanga aphantsi kuyafuneka nako ukuba kuphandwe nzulu. , There are an estimated two hundred thousand South African amaXhosa who are mostly amaMfengu descendants living in Zimbabwe since the late 1800s-1900s. The majority are found in the areas of Mbembesi, Fort Rixon in Filabusi, Kenilworth and the Motapa area in Bubi. It is stated that some of the amaXhosa living in Zimbabwe came from the Eastern Cape with Cecil John Rhodes as domestic workers and on wagons during the 1800s. Therefore, this thesis provides new knowledge about amaXhosa living in Zimbabwe and gives an analysis of the sociolinguistic and historical background of the amaXhosa living in Zimbabwe while showing how a cross-border language can survive against all odds. The subject of culture has been dealt with as there is a reciprocal relationship between language and culture. Ethnography and Oral History have been used as methods for this research. The findings reveal that land, culture, songs, religion, South African Xhosa literature classic books, technology and social media, as well as the 2013 Zimbabwean constitution, are tools that have played a role in the survival and maintenance of isiXhosa in Zimbabwe. It also assesses Language Policy issues as isiXhosa is now an officially recognized language in Zimbabwe. Drawing on various theories on identity, including Collier’s (1997) understanding that identity is divided into avowal and ascription, the identity of the amaXhosa of Zimbabwe has been discussed in this thesis with an emphasis on avowal as discussed by Collier (Ibid.). Among other recommendations, this study further recommends that a research that looks at the reunion of the Zimbabwean amaXhosa with their South African relatives needs to be undertaken. It also recommends that the teaching of isiXhosa as well as attempts to make isiXhosa the Language of Learning and Teaching (LoLT) in the amaXhosa primary schools and pre-schools also needs to be researched further.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
- Authors: Kunju, Hleze Welsh
- Date: 2017
- Subjects: Language policy Zimbabwe , Xhosa (African people) Zimbabwe , Xhosa (African people) Social life and customs Zimbabwe , Xhosa language Zimbabwe , Language spread , Culture diffusion
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Doctoral , PhD
- Identifier: http://hdl.handle.net/10962/7370 , vital:21250
- Description: Kuqikelelwa ukuba kukho amaXhosa (amaMfengu) angcambu zawo ziseMzantsi Afrika amalunga namakhulu amabini amawaka azinze eZimbabwe ukususela kwiminyaka yoo-18001900. Uninzi lwawo lufumaneka eMbembesi, eFort Rixon, eFilabusi, eKenilworth naseMotapa eBubi. Imbali ithi, inxalenye yala maXhosa ngawaseMpuma Kapa, afudukela eZimbabwe noCecil John Rhodes eqhuba iinqwelo kananjalo esebenzela uRhodes ngeminyaka yoo-1800. Le thisisi yongeza kulwazi olutsha malunga nala maXhosa aseZimbabwe, iphonononga ubume bolwimi, imbali nemvelaphi yala maXhosa azinze eZimbabwe lo gama ibonisa ukuba naphantsi kwayiphi na imeko, ulwimi luyakwazi ukuphila ngaphaya kwemida. Ulwimi nenkcubeko zingumtya nethunga, ngenxa yoko le thisisi yayame kakhulu kwinkcubeko. Iethinografi nembali yomlomo zisetyenziswe njengendlela okanye imethodi yokuqhuba olu phando. Iziphumo zolu phando zibonisa ukuba umhlaba, inkcubeko, iingoma, inkolo yobuKrestu, iincwadi ezingaphelelwa xesha zoncwadi lwesiXhosa, iteknoloji namakhasi onxibelelwano nomgaqo-siseko waseZimbabwe (2013) zibe zizixhobo ezidlale indima ebonakalayo ekulondolozeni nasekuphuhliseni isiXhosa eZimbabwe. Imiba ephathelele kumgaqo-nkqubo wesiXhosa eZimbabwe nayo iyaphononongwa, njengokuba isiXhosa ilulwimi oluthathwa njengolusesikweni eZimbabwe.Kusetyenziswa iithiyori ngeethiyori ezingobuni, kuquka nethiyori kaCollier (1997) apho abona ubuni njengolunamacala amabini; avowal kunye ne-ascription. Ubuni bamaXhosa aseZimbabwe buxoxwe ngokwayama kwi-avowal njengokuba uCollier (Ibid.) eyicacisa. Kwizindululo eziqulathwe kolu phando, kuboniswa ukuba ikho imfuneko yokuba iintsapho zaseZimbabwe zidityaniswe nezizalwane zazo eziseMzantsi Afrika. Ukufundiswa kwesiXhosa kwaneenzame zokusebenzisa isiXhosa njengolwimi lokufunda nokufundisa kwizikolo zamaXhosa ezikumabanga aphantsi kuyafuneka nako ukuba kuphandwe nzulu. , There are an estimated two hundred thousand South African amaXhosa who are mostly amaMfengu descendants living in Zimbabwe since the late 1800s-1900s. The majority are found in the areas of Mbembesi, Fort Rixon in Filabusi, Kenilworth and the Motapa area in Bubi. It is stated that some of the amaXhosa living in Zimbabwe came from the Eastern Cape with Cecil John Rhodes as domestic workers and on wagons during the 1800s. Therefore, this thesis provides new knowledge about amaXhosa living in Zimbabwe and gives an analysis of the sociolinguistic and historical background of the amaXhosa living in Zimbabwe while showing how a cross-border language can survive against all odds. The subject of culture has been dealt with as there is a reciprocal relationship between language and culture. Ethnography and Oral History have been used as methods for this research. The findings reveal that land, culture, songs, religion, South African Xhosa literature classic books, technology and social media, as well as the 2013 Zimbabwean constitution, are tools that have played a role in the survival and maintenance of isiXhosa in Zimbabwe. It also assesses Language Policy issues as isiXhosa is now an officially recognized language in Zimbabwe. Drawing on various theories on identity, including Collier’s (1997) understanding that identity is divided into avowal and ascription, the identity of the amaXhosa of Zimbabwe has been discussed in this thesis with an emphasis on avowal as discussed by Collier (Ibid.). Among other recommendations, this study further recommends that a research that looks at the reunion of the Zimbabwean amaXhosa with their South African relatives needs to be undertaken. It also recommends that the teaching of isiXhosa as well as attempts to make isiXhosa the Language of Learning and Teaching (LoLT) in the amaXhosa primary schools and pre-schools also needs to be researched further.
- Full Text:
- Date Issued: 2017
Uhlalutyo ngokwesithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo yaseAfrika kwinoveli yesiXhosa: Inkululeko isentabeni
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
- Authors: Bali, Nolundi Monica
- Date: 2016
- Subjects: Xhosa literature -- History and criticism
- Language: Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: http://hdl.handle.net/10948/9077 , vital:26462
- Description: Kule ngxoxo kuqwalaswele indlela amasiko nezithethe asetyenziswe ngayo kwincwadi kaSaule, ethi, Inkululeko isentabeni. Le ngxoxo ijolise ekuncomeni indlela lo kaSaule awasebenzise ngayo amasiko kunye nezithethe zakwaNtu ukwakha isizwe esimnyama. Konke oku kudandalazisa ukubaluleka kokusetyenziswa kwawo ukwakha isizwe. Injongo yolu phando kukuphendla indlela umtshato, isithembu, ulwaluko, imbeleko, intonjane, ukufa, ukukhapha, ukubuyisa nokungenwa ezaziqhutywa ngayo nezizathu zoko. Le ngxoxo iza kuphonononga ixhaswe ngezithako eziziimbono zeengcali zohlalutyo kwintlalo kaNtu. Ingxoxo le yahlulwe yazizahluko ezintandathu. Isahluko sokuqala sivula ngentshayelelo, ze sidandalazise intsusamabandla yolu phando, kushukuxwe imbangeli yophando, ze kwenziwe uphengululo lweencwadi zeengcali kwisithako sobuNzululwazi Nkcubeko-Ntlalo. Isahluko sesibini, siqwalasela ukuxabiseka kolwendo ngokwengcinga yesiNtu kwincwadi kaSaule. Indlela isiko lokuthwala lalisenziwa ngalo mandulo xa kuthelekiswa kweyangoku, nemiceli-mngeni elijamelene nalo eli siko. Isahluko sesithathu, sijongene nesithembu, iimeko ezazinyanzelisa ukuthathwa komfazi wesibini nangaphezulu nemiceli-mngeni ekhoyo kwesi sithethe. Isahluko sesine, singolwaluko ngemihla yamandulo size sithelekiswe nale mihla siphila kuyo. Iingxaki ezikhoyo kweli siko ezibangelwa kukungakhathali kwengcibi, namakhankatha. Esesihlanu, isahluko singamasiko nezithethe, iindlela ezazisaya kusetyenziswa mandulo kuthelekiswa nezeli xesha lokhanyo ekwenzeni la masiko nezi zithethe. Isahluko sesithandathu, sesokuphetha, siyintyilazwi yeengxoxo ezikolu hlalutyo, kuxilongwa ubuzaza besithako sobunzululwazi nkcubeko-ntlalo.
- Full Text:
- Date Issued: 2016
Good-Gooder-Goodest
- Authors: Majola, Fundile Lawrence
- Date: 2014
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century , Short stories, South African -- 21st century , Short stories, Xhosa -- 21st century , Creative writing (Higher education) -- Research -- South Africa , Creative writing -- Fiction , South African fiction -- Study and teaching (Higher)
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5982 , http://hdl.handle.net/10962/d1015657
- Description: My stories are set in the townships, and move with the vigorous rhythms and jagged structures of township life. Some of them are written in English and others in isiXhosa. Some of the dialogue is township slang, a mixture of languages; and pure isiXhosa. The stories follow no particular pattern and are arranged according to any form of chronology, and different voices, at times as a man/boy and in others as a girl. The characters are not related each story perfectly stands for itself. Some of the stories hark back to the days of apartheid and are seen through the eyes of a child confused by the humiliations of his elders. , Amabali am asekelwe ezilokishini yaye ahambelana neemeko ezimaxongo zokuphila zasezilokishini apho yaye amanye asukela kwixesha lengcinezelo yesizwe esimnyama. Imiba echatshazelwa kula mabali iquka intlupheko, intiyo kwakunye nokuphilisana koluntu ezilokishini, phantsi kwezo meko. Amabali la ndizame ukuwenza alandele indlela yokubalisa yhenkwenkwana enguSkhumba, ethi ibone iqwalasele iimeko zokuphila zabantu bohlanga lwayo. Ingqokelela esisiqendu sokuqala yona ibhalwe ze yangeniswa ngesiNgesi. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2014
- Authors: Majola, Fundile Lawrence
- Date: 2014
- Subjects: South African fiction (English) -- 21st century , Xhosa fiction -- 21st century , Short stories, South African -- 21st century , Short stories, Xhosa -- 21st century , Creative writing (Higher education) -- Research -- South Africa , Creative writing -- Fiction , South African fiction -- Study and teaching (Higher)
- Language: English , Xhosa
- Type: Thesis , Masters , MA
- Identifier: vital:5982 , http://hdl.handle.net/10962/d1015657
- Description: My stories are set in the townships, and move with the vigorous rhythms and jagged structures of township life. Some of them are written in English and others in isiXhosa. Some of the dialogue is township slang, a mixture of languages; and pure isiXhosa. The stories follow no particular pattern and are arranged according to any form of chronology, and different voices, at times as a man/boy and in others as a girl. The characters are not related each story perfectly stands for itself. Some of the stories hark back to the days of apartheid and are seen through the eyes of a child confused by the humiliations of his elders. , Amabali am asekelwe ezilokishini yaye ahambelana neemeko ezimaxongo zokuphila zasezilokishini apho yaye amanye asukela kwixesha lengcinezelo yesizwe esimnyama. Imiba echatshazelwa kula mabali iquka intlupheko, intiyo kwakunye nokuphilisana koluntu ezilokishini, phantsi kwezo meko. Amabali la ndizame ukuwenza alandele indlela yokubalisa yhenkwenkwana enguSkhumba, ethi ibone iqwalasele iimeko zokuphila zabantu bohlanga lwayo. Ingqokelela esisiqendu sokuqala yona ibhalwe ze yangeniswa ngesiNgesi. , This thesis is presented in two parts: English and isiXhosa.
- Full Text:
- Date Issued: 2014